Kuulamise teraapia kuulmata jõud

Kuidas kuulamisteraapia aitab teil reguleerida oma närvisüsteemi

Kujutage ette teraapiat, kus te lihtsalt kuulate helisid või muusikat, mis paneb teid tundma end rahulikumalt, sidusamalt ja rohkem kontrolli all.

Kuulamisteraapia ei tähenda ainult muusika nautimist. See on võimas meetod, mida toetab teadus, mis aitab teie ajul ja kehal paremini töötada.

Selles blogis uurime, kuidas kuulamisteraapia võib aidata parandada teie vaimset tervist, tuginedes hiljutistele uuringutele ja tegelikele näidetele.

Kuulamisteraapia jõud

Kuulutusteraapia kasutab teatud helisid, muusikat ja sagedusi, et aktiveerida teie närvisüsteemi. Kuid kuidas see täpselt toimib? Saladus peitub neuroplastilisuses, mis on meie aju hämmastav võime muutuda ja kohaneda.

Kui te kuulamisteraapiat kuulate, aktiveerite oma aju osad, mis mõjutavad teie emotsioone, käitumist ja isegi keha. Need muutused ei ole ainult ajutised, vaid võivad pakkuda püsivaid parandusi selles, kuidas te end tunnete ja kuidas te reageerite elu väljakutsetele [Chatterjee et al., 2021].

Kuulamisteraapia oluline osa on ühendus teie aju ja autonoomse närvisüsteemi vahel. See osa teie närvisüsteemist reguleerib olulisi funktsioone, nagu südamelöök, hingamine ja seedimine.

Teatud helisid kuulates saame seda süsteemi tasakaalustada, muutes teid rahulikumaks ja paremaks [McCorry, 2007].

Kuulamisteraapia ja vagusnärv

Üks tähtsamaid kuulmisravi osasid on vagusnärv.

Olete võib-olla kuulnud, et närv on "maantee" teie aju ja keha vahel.

See närv mõjutab suuresti meie vaimset ja füüsilist tunnet ning on otseselt seotud meie kuulmisega. Kuulamisteraapia, nagu näiteks Safe and Sound Protocol (SSP), aitavad heli abil stimuleerida vagusnärvi, pakkudes lõõgastust ja turvatunnet [Porges, 2013].

Kui see närv on korralikult stimuleeritud, tunneme end vähem ärevana, meil on suurem kontroll ja me saame stressiga paremini hakkama.

Võite mõelda sellest kui oma keha reset-nupust. Vagusnärvi stimuleerimine aitab meil lülituda "võitle või põgene" seisundist "puhkuse ja taastumise" seisundisse, kus meie keha saab paraneda ja meie meeled tunnevad end lõdvestunumalt [Dolphin et al., 2022].

Kuulamisteraapia rakendused

Kuulamisteraapia võib olla väga tõhus inimeste puhul, kes kannatavad ärevuse, trauma, sensoorsete töötlemisprobleemide ja isegi füüsilise valu all.

Sellised vahendid nagu Safe and Sound Protocol (SSP) on spetsiaalselt loodud nende probleemide lahendamiseks.

SSP on midagi enamat kui lihtsalt muusika.

See on hoolikalt kavandatud ravi, mis kasutab patenteeritud algoritmi. Selleks, et reguleerida teie närvisüsteemi ja aidata teil end tasakaalustatumalt ja tugevamalt tunda [Porges et al., 2014].

Näiteks näitavad uuringud, et autistlike laste puhul, kes kasutasid SSP-d, paranesid oluliselt nende sotsiaalsed oskused, kuulamisoskused ja emotsionaalne tasakaal [Squillace et al., 2022].

SSP kasutatakse ka traumaga inimestel, et aidata neil olla vähem pinges ning tunda end turvalisemalt ja sidusamalt [Rajabalee et al., 2022].

Kuulamisteraapia ei tähenda mitte ainult sümptomite vähendamist, vaid aitab ka panna aluse pikaajalisele vaimsele tervisele.

Miks kuulamisteraapia on tänapäeval nii kasulik

Tänapäeva maailm on stressirohke. Paljud inimesed seisavad silmitsi pideva surve, ebakindluse ja väljakutsetega, mis võivad meie närvisüsteemi tasakaalust välja viia.

Kuulamisteraapia pakub õrna, mitteinvasiivset viisi meie süsteemi tasakaalustamiseks.

See on eriti kasulik, sest see ei nõua, et mõtleksite teadlikult oma mõtetele või tunnetele, mis võib mõnikord olla raske. Selle asemel toimib see teie keha kaudu, muutes teid seestpoolt paremaks [Finn & Fancourt, 2018].

Kuna tegemist on turvalise, kättesaadava ja tervikliku lähenemisviisiga, on kuulamisteraapia paljude inimeste jaoks atraktiivne.

Kas te kasutate seda koos teiste ravimeetoditega või üksi, see on tõhus viis närvisüsteemi rahustamiseks. See muudab lõppkokkuvõttes elu õnnelikumaks ja tervemaks [Chlan et al., 2018].

Kokkuvõte: häälestage oma heaolu

Kuulamisteraapia on rohkem kui lihtsalt heaolutrend, see on teaduspõhine viis meie närvisüsteemi tervendamiseks ja tasakaalustamiseks.

Teadlikult helidega töötades saate kasutada oma aju loomulikku võimet muutuda, rahustada oma meelt ja parandada üldist heaolu [Ellis & Thayer, 2010].

Olenemata sellest, kas kannatate ärevuse, traumade või igapäevase stressi all, võib kuulamisteraapia olla võimas vahend, mis aitab teil tunda end sidusamana, tugevamana ja rahulikumana.

Allikad:

• Chatterjee, D., Hegde, S., & Thaut, M. (2021). Neuraalne plastilisus: muusikapõhiste sekkumiste substraat neurorehabilitatsioonis. NeuroRehabilitatsioon.
• McCorry, L. K. (2007). Autonoomse närvisüsteemi füsioloogia. American Journal of Pharmaceutical Education.
• Porges, S. W. (2013). Polüfüsioloogiline teooria: emotsioonide, kiindumuse, kommunikatsiooni ja eneseregulatsiooni neurofüsioloogilised alused.
• Dolphin, H., Dukelow, T., & Finucane, C. (2022). Transkutaanse vagusnärvi stimulatsiooni täiendav roll neuro-kardiovaskulaarse ja kognitiivse jõudluse moduleerimisel. Neuroteaduse piirid (Frontiers in Neuroscience).
• Porges, S. W., Bazhenova, O. V., Ball, E., & Lewis, G. F. (2014). Sotsiaalse kaasatuse ja kiindumuse perspektiivid sotsiaalse käitumise uurimisel.
• Squillace, M., Porges, S. W., & Lewis, G. F. (2022). Juhtumiuuring Safe and Sound Protocol (SSP) mõju kohta autismile. Journal of Autism and Developmental Disorders.
• Rajabalee, Y., Porges, S. W., & Lewis, G. F. (2022). Safe and Sound Protocol (SSP) ja traumast taastumine: juhtumiuuring. Harvard Review of Psychiatry.
• Finn, S., & Fancourt, D. (2018). Muusika kuulamise bioloogiline mõju kliinilises ja mittekliinilises keskkonnas: süstemaatiline ülevaade. Ajuuuringute edusammud.
• Chlan, L., Heiderscheit, A., & Skaar, D. J. (2018). Patsientide suunatud muusika sekkumise majanduslik hindamine intensiivravi patsientidele. Kriitiline ravi.
• Ellis, R. J., & Thayer, J. F. (2010). Muusika ja autonoomse närvisüsteemi (düs)funktsioon. Muusika tajumine.