Polügoonilised harjutused, teooria ja selgitused

Polyvagusteooria on teooria selle kohta, kuidas meie autonoomne närvisüsteem reageerib ohutuse ja ohu signaalidele. Teooria töötas välja Ameerika neuroteadlane Stephen Porges.

Autonoomne närvisüsteem on meie närvisüsteemi osa, mis töötab automaatselt, ilma et me sellele mõtleksime. See vastutab paljude kehaliste funktsioonide eest, näiteks meie südame löögisageduse, hingamise, seedimise ja vererõhu eest.

Autonoomne närvisüsteem koosneb kahest osast: sümpaatiline närvisüsteem ja parasümpaatiline närvisüsteem.

Sümpaatiline närvisüsteem on tuntud ka kui "võitle või põgene" süsteem. See aktiveerub, kui satume ohtlikku olukorda. See paneb meie südame löögisageduse ja hingamise kiirenema, lihased pingutama ja vererõhu tõusma. Need kõik on reaktsioonid, mis aitavad meil ohtlikus olukorras ellu jääda.

Parasümpaatilist närvisüsteemi nimetatakse ka "puhkuse ja seedimise" süsteemiks. See aktiveerub, kui me tunneme end turvaliselt. See põhjustab meie südame löögisageduse ja hingamise aeglustumist, meie lihaste lõdvestumist ja vererõhu langust. Need kõik on reaktsioonid, mis aitavad meil stressist taastuda ja puhata.

Polümfaagiline teooria eeldab, et parasümpaatiline närvisüsteem ei koosne mitte ainult ühest, vaid kolmest erinevast süsteemist:

Dorsaalne vagussüsteem on vanim ja kõige primitiivsem süsteem. See aktiveerub, kui satume ohtlikku olukorda ja ei saa võidelda või põgeneda. See paneb meid kaitsma oma keha, sulgedes selle välismaailma eest. See võib väljenduda sellistes sümptomites nagu külmumine, tuimus või halvatus.

Ventraalne vagussüsteem on uusim ja kõige arenenum süsteem. See aktiveeritakse, kui me tunneme end turvaliselt. See võimaldab meil avada oma keha välismaailmale ja luua ühendust teistega. See võib väljenduda sellistes sümptomites nagu lõdvestumine, rahulikkus ja rõõm.

Polyvagali teooria on oluline mõju meie vaimsele ja füüsilisele tervisele. Kui oleme sageli ärevuse või stressi seisundis, võib see viia sümpaatilise närvisüsteemi üleaktiveerumiseni. See võib väljenduda selliste sümptomitena nagu kõrge vererõhk, südamepekslemine, kõhuvalu ja unehäired.

Samuti võib sümpaatilise närvisüsteemi üleaktiveerimine viia ventraalse vagussüsteemi aktiivsuse vähenemiseni. See võib põhjustada probleeme emotsioonide reguleerimisel, suhete loomisel ja naudingute kogemisel.

Õppides reguleerima oma autonoomset närvisüsteemi, saame parandada oma vaimset ja füüsilist tervist. Seda saab teha hingamisharjutuste, meditatsiooni, jooga või muude tähelepanelikkuse vormide abil.

Siin on mõned nõuanded autonoomse närvisüsteemi reguleerimiseks:

Hingamisharjutused on lihtne ja tõhus viis autonoomse närvisüsteemi rahustamiseks. Proovige näiteks 5 minutit aeglaselt ja sügavalt sisse- ja väljahingata.

Meditatsioon aitab teil keskenduda ja lõõgastuda. On olemas palju erinevaid meditatsiooniliike, seega leia endale sobiv.

Jooga on kombinatsioon harjutustest, hingamisest ja meditatsioonist. See aitab teil lõdvestada oma keha ja vaimu.

Mindfulness on viis olla teadlikult kohal hetkes. A tähelepanelikkust saab harjutada näiteks mediteerides, looduses jalutades või tähelepanelikult süües.

Safe and Sound Protocol

Polyvagaliteooria looja dr Stephen Porges on välja töötanud olulise kuulamisteraapia, Safe and Sound Protocol. See teraapia sisaldab 5 tundi kodeeritud muusikat. See kodeeritud muusika on spetsiaalselt loodud teie närvisüsteemi reguleerimiseks. See on väga kasulik ummistunud või ülekoormatud närvisüsteemi puhul.